Värska rahvas teab rääkida legendi, kuidas ja miks Lämmijärve muda ning mineraalvesi tervistavad omadused said. Legend räägib, et see oli tagajärg Kalevipoja saelaudade imporditegevusele.
Vello Jüriöö kogutud materjalide põhjalt
Nimelt olevat neil kaugetel aegadel Surematu Kaštšei ning Jaaga mutt Kalevipojale Venes Viagra taolise imerohu kaasa pannud, et ta Soomes piigadega häbisse ei jääks. Sarviku tarvis anti samuti vägijoogid kaasa. Salakaubana pani ta kasuka voodrisse ka peotäie hiina kuld- ja hõbenõelu.
Lämmijärve vesi kaotas jäljed ja mees sai õnnelikult kodumaa pinnale tagasi. Meie kaldal läks aga märuliks. Keegi oli keelt kandnud ja Kalevipoeg jäi siiski sortside masinavärgile vahele. Siil päästis hullemast, võttes endale Kalevipoja kasukariba väärismetallinõeltega ning käskis imerohud järve visata. Läbiotsimisel Kalevipojalt keelatud kaupa ei leitud. Vägijoogid ja ürgviagra segunes Värska lahe mudaga. Hiina nõelad peitis Siil Väike–Rõsna külas saarepuu alla. Sestsaadik tuleb Setomaa sügavusest vägevat vett, muda omab tervendavat jõudu ja siili nõeladki teenivad raha. Tänaseks on siil üles tunnistanud ka kõik vanad retseptid ja õpetused, mis imerohtudega ühes olid.
Värska kuurordi eripäraks on palju sellist, mis teebki selle paiga ainulaadseks. Värska Sanatooriumi külastajad on alati lummatud imekaunist Setomaa loodusest, mida saab imetleda ning nautida ka hubaste tubade akendest. Võrratu männimetsaõhk ja värskendavad jalutuskäigud metsas või järve ääres garanteerivad kõigile hea isu ning kosutava une.
Värska kuurortravikeskus on Eestis ainulaadne oma raviarsenali poolest. Pakutakse turgutust looduslike vahenditega: Lämmijärvest võetava magevee ravimuda ja sügavalt maa seest ammutatava kuulsa Värska mineraalveega. Magevee ravimuda on orgaaniliste ainete poolest kümme korda rikkalikum kui meremuda ja sisaldab palju väävelvesinikku.
Värska muda peetakse maailma üheks ainulaadsemaks ravitoimeliseks mageveemudaks, millele väidetavalt ei leidugi analoogi. Värska muda sisaldab väidetavalt suurel hulgal östrogeeni ehk naissuguhormooni, mis teeb ta naha noorendamise omadustelt ületamatuks. Paks muda lahjendatakse 570 miljonit aastat vana ülisoolase Värska veega, mis omakorda annab tõepoolest maailmas ainulaadse kombinatsiooni.
Alus Värska Sanatooriumi rajamiseks pandi valitsuse määrusega nr. 212 1971. aastal kui Värska ümbrus tunnistati kohaliku tähtsusega kuurordiks. Värskas olid olemas kõik looduslikud eeldused, et sellest kujuneks suurepärane kuurort: mitmes variandis erinevate omadustega mineraalvesi, suurepärane tervisemuda, männimetsad, tuultest kaitstud soojaveeline järvelaht, atmosfääri ja vee reostuse puudumine, suhteline vaikus ja rahu. Milline rikkus!
1972. aasta juunikuus arutati tulevase sanatooriumi rajamise küsimust EKP Põlva Rajoonikomitee bürool. 16. juunil 1972 toimus Põlva rajooni Põllumajandusnõukogu koosolek, kus samuti arutati sanatooriumi ehitamist ja sellel koosolekul otsustati hakata ehitama 400 kohalist sanatooriumi.
Moodustati 11-liikmeline ettevalmistuskomisjon ja komisjonile anti ülesanne töötada välja 20. juuliks sanatooriumi põhikiri ning 27. juulil kokku kutsuda osanike üldkoosolek.
Osanike üldkoosolekul otsustati moodustada Majandite vaheline Põllumajandustöötajate Sanatoorium „Värska“ ja kinnitati põhikiri, eelarve (50 000 rubla tulud ja 21 000 rubla kulud). Otsustati korraldada konkurss sanatooriumi eskiisiprojektile ja eraldati selleks 3 000 rubla.
Kolhooside vahelise sanatoorse puhkekodu „ Värska“ esimeseks juhiks sai Vassili Talumees – organisatsiooni asutaja ja juhatuse esimees aastatel 1972-1985. Tema kanda jäi kogu bürokraatliku kadalipu läbimine toonaste võimuorganitega.
Esimene juhatus määras Sanatooriumi asukohaks lahe kalda, Värskast 3 km Pihkva järve poole. Juhatus otsustas taotleda Põlva rajooni TSN Täitevkomiteelt maa eraldamist sanatooriumile 40 ha ja Värskasse 12-korteriga elamu ehitamist.
1973. aastal suurendati sanatooriumile eraldatud maad 114,8 hektarini ning telliti sanatooriumi projekt. 3. mail 1980 hakati dr. Ragnar Viiri aktiivse ja ennastsalgava töö tulemusena Värska jaoskonnahaigla hoones vastu võtma esimesi ravialuseid.
Värska sanatooriumi arendajad läbi 50 aasta
Ragnar Viir – Värska eksperimentaalse mudaravila ja sanatooriumi asutaja
Vilen Künnapuu, Ülevi Eljand ja Henn Karits – Sanatooriumi arhitektid ja projekteerijad
Vassili Talumees – Kolhooside vahelise sanatoorse puhkekodu „ Värska“ asutaja ja juhatuse esimees 1972- 1985. Värkasse ehitati kolm 16- korteriga elamut ja Väike Rõsnasse 36-korteriga elamu. Valmis sanatooriumi majandustsoon, magamiskorpuse I järk ( 96 voodikohta) ja söökla hoone.
Ain Muna – Sanatooriumi juhatuse esimees 1985 – 1988. Kolimine sanatooriumi praegusesse asukohta, majandustsoonis ehitati välja ruumid vesiravi ja aparaatse füsioteraapia ning hambaravi jaoks, esialgu katlamajaks ehitatud hoone ehitati ümber spordi- ja kinosaaliks. Ravikorpuse ehitamise periood.
Koit Makke – Sanatooriumi juhatuse esimees 1988-1991
Sai valmis ravila, mudahoidla ning lõpetati Värska alevikus mudaravi protseduuride osutamine, alustati magamiskorpuse II järgu ehitamist
Aleks Kõiv – 1991 mai – 1991 november Sanatooriumi juhatuse esimehe k.t.
Heli Taro – 1991 november – 1993 aprill peaarst – juhataja
Valmistas ette sanatooriumi ettevõtlusvormi muutmist ning 12.03.1992 reorganiseeriti kolhooside vaheline ettevõtte aktsiaseltsiks.
Lembit Rohtmaa 12.03.1992 – 1997 AS Värska Sanatoorium juhatuse esimees
Vabariigi taasiseseisvumisega ja rahareformiga tekkinud keerulise olukorra ajal juhtinud kindla käega ettevõtte reformimist. Valmis üks osa poolelijäänud magamiskorpusest.
Vello Saar – alates 12.04. 1993 – … AS Värska Sanatoorium tegevjuht , juhatuse liige
Olude sunnil pidi korraldama ümber sanatooriumi senise juhtimise ja majandustegevuse. 30 aastaga on Sanatooriumist saanud kontsern. Ehitatud lõpuni 1992. aastal poolelijäänud hotellikorpus, rajatud veekeskus ja pansionaat, järjepidevalt kaasajastud teenuse osutamise keskkonda. Koostöö käivitamine ülikoolide ja teiste teadusasutustega.
Jaan Kabin – 1997 – 2023 AS Värska Sanatoorium nõukogu esimees
Nädalakava 9-15.12
Esmaspäev 9.12 14.00 RAHULIK JALUTUSKÄIK PIIRIÄÄRSELE MATKARAJALE. Soovijatel koguneda administraatori juures, sobib ka lastele, tasuta! Teisipäev 10.12 16.00 SHINDO VENITUS- JA LÕÕGASTUSTUND võimlas kabinett
Nädalakava 16-22.12
Esmaspäev 16.12 14.00 RAHULIK JALUTUSKÄIK PIIRIÄÄRSELE MATKARAJALE. Soovijatel koguneda administraatori juures, sobib ka lastele, tasuta! 16.00 SHINDO VENITUS- JA LÕÕGASTUSTUND võimlas kabinett 321. Shindo
Nädalakava 23-27.12
Esmaspäev 23.12 14.00 RAHULIK JALUTUSKÄIK PIIRIÄÄRSELE MATKARAJALE. Soovijatel koguneda administraatori juures, sobib ka lastele, tasuta! 16.00 SHINDO VENITUS- JA LÕÕGASTUSTUND võimlas kabinett 321. Shindo
Esmaspäeval 17.04 16.00 SHINDO VENITUS- JA LÕÕGASTUSTUND võimlas kabinett 321. Eelregistreerimine ja tasumine administraatori juures, osalustasu 10 eurot, kohtade arv piiratud. Teisipäeval 18.04 19.00
Miks on perel külmade tulekuga nina jälle umbes?
Talvel esimeste miinuskraadide tulekuga tabab paljusid peresid ebameeldiv üllatus – nii lapsed kui täiskasvanud tunnevad kipitavat kurku ja nina kaudu on raskem hingata. Miks see
“Mind vaevasid pidevad kaela- ja seljavalud”
Lihaspingetest sageli valulik selg ning kael võivad muuta elu suisa põrguks. Seda on võimalik oluliselt leevendada Värska sanatooriumi nädalases kuurortravi paketis sisalduvate protseduuridega, mille mõju
Esmaspäeval 20.03 14.00 RAHULIK JALUTUSKÄIK MATKARAJALE. Soovijatel koguneda administraatori juures. Sobib ka lastele, tasuta.16.00 SHINDO VENITUS- JA LÕÕGASTUSTUND võimlas kabinett 321. Eelregistreerimine ja tasumine administraatori
Puhkus elu allikatel
Suunurgad kerkivad justkui iseenesest. Kohe algab puhkus. See on täis tervendavat lõõgastust, konnade krooksumist, magusaid mustikaid, suus sulavat kamavahtu ja meesõira. Kuhu te ka ei vaataks, paistavad kõikjal männid, mille magus lõhn laseb hingata täiel rinnal.
Legendist tänapäeva – miks tekkis kuurort Värskasse?
Värska rahvas teab rääkida legendi, kuidas ja miks Lämmijärve muda ning mineraalvesi tervistavad omadused said. Legend räägib, et see oli tagajärg Kalevipoja saelaudade imporditegevusele. Vello