fbpx

Värska Kuurortravikeskus

+372 799 3901

Värska kuurortravikeskuse logo.
Värska kuurort - sanatoorium ja laht lennukilt pildistatuna.

Puhkus elu allikatel

Suunurgad kerkivad justkui iseenesest. Kohe algab puhkus. See on täis tervendavat lõõgastust, konnade krooksumist, magusaid mustikaid, suus sulavat kamavahtu ja meesõira. Kuhu te ka ei vaataks, paistavad kõikjal männid, mille magus lõhn laseb hingata täiel rinnal.

Rähni toksimine on kõige valjem müra, orava mahapillatud käbi – suurim oht. Veepeeglil liuglev kalapaat toob meeltele suitsulatika lõhna. Õhtul võib vahest kuulda lõõtsa kääksumist. Kusagilt kostub selle kurbliku laulu vahele hõbehelmete helinat ja kilkeid – kas teispool lahte on pidu? Hüüp laseb pika joru mööda järve laiali, kui viimased päikesekiired üle järvevete helgivad. Aeg jäi justkui seisma. Hea tulla, hea olla. 

Niisugused muhedad ja mahedad mõtted peaksid tekkima igal Setomaale saabujal, kes Värska kuurortpiirkonda jõuab. Erilise staatuse sai see maanurk endale rohkem  kui pool sajandit tagasi – 1971. aasta kevadel, kui Värska lahe ja Õrsava järve ümbrus kohaliku tähtsusega kuurordiks nimetati. Toona polnud lahe äärde kerkinud veel suuri turismiobjekte ega ettevõtteid, kuigi piirkond oli suvitajate seas juba mõnevõrra tuntud. Ega ilmaasjata ei kirjutatud juba ammu Värskast kui allikate maast ega rajatud selle lähistele suvist laagrit Võru sõjaväeosale. Kuurortpiirkonnale omased väärtused olid olemas enne riiklikku määrust – lihtsalt kõiki neid ei olnud selleks ajaks teaduspõhiselt uuritud ja, sõna otseses mõttes, maa seest välja puuritud.

Kuurordi üks kolmest peamisest omadusest on kooslusest loodusega tekkivad erilised klimaatilised tingimused. See asjaolu tõigi puhkajaid linnast Värska kanti juba 1930-ndatel aastatel. Hiljem lisandunud unikaalseks tunnistatud ravimuda kaevandamine ning mineraalvee puuraugud lõid võimalusi uute ettevõtete tekkimiseks, mis on kujunenud Setomaa majanduse veduriteks ja inimestele üheks heaoluallikaks.

Neid väärtusi ei pruugi igapäevaelus endale teadvustada, kuid just paljuski tänu neile on Setomaa saanud oma praeguse näo – erilise, toimeka ja edasipüüdliku. See paistab olulistest tähtsündmustest ja oma pärimuskultuuri väärtustamisest, mis on elujaatava hoiaku üks väljundeid. Samuti üha kenamaks muutuvast keskkonnast ja infrastruktuurist. Soome-ugri kultuuripealinna tiitliga seoses sai Obinitsa endale vahva lipuväljaku, mille ümber edenevad galeriid, seltsimaja ja söögikohad. Värskasse rajatud uus sadam, promenaad, Petserimaa Vabadussõja ausammas ja Reegi maja on samuti nende arengutega seotud ilmingud. Ka Aasta külade konkurentsis silma paistnud Lüübnitsa ja alles finaali jõudnud Luhamaa on erilised pärlid selle piirkonna eri servades.

Tegelikult pole kuurortpiirkond nende väärtuste täit potentsiaali siiani ammendanud ja võimalusi on palju rohkemaks.

Alates 1793. aastal Saksamaal kõige esimesena asutatud Heiligendammist on maailmas hulk näiteid kuurortpiirkondades toimunud positiivsetest muutustest. Nende hulgas on teiste piirkondadega võrreldes väiksem tööpuudus, rohkem arenenud taristu, paremad side- ja transpordiühendused ja kokkuvõttes elanike kõrgem elustandard ja sissetulekud. Kes siis kõike seda ei tahaks?!

Erilised klimaatilised tingimused ja puhas loodus, mida kuurortpiirkonnalt eeldatakse, annavad lisaväärtust nii kohalikule maasikale, juurikale kui ka selles keskkonnas korraldatud jooksuvõistlusele või kontserdile. Kõnelemata suveniiridest ja käsitööst, mida kuurordi külalised meelsasti piirkonnast kaasa viivad. Värska kuurort piirkonnale omaseid ja väga erilisi väärtusi, mida kusagil mujal täpselt samal kujul ei ole.

Eestis on küll mitu kuurortpiirkonda – lisaks Värskale ka Haapsalu, Pärnu, Narva-Jõesuu ja Kuressaare. Samuti on Eestis mitu pärimuskultuuri piirkonda – lisaks Setomaale ka Kihnu, Mulgimaa ja Vana-Võromaa. Kuid ainult ühes paigas saavad need kaks väärtust kokku – Setomaal Värskas!

Tinglikult võiks tõmmata Värska ümber 15-20 km läbimõõduga ringi ja öelda, et tõenäoliselt on just selles piirkonnas kuurordi väärtustel kõige suurem mõju. Värskast põhjas on piirkonna osaks Lämmijärve rannajoon alates Beresje külast, lõunas Mustoja maastikukaitseala ja Saatse vaheline piirkond, läänepoolseks piiriks jääb Piusa oma liivakoobaste ning puhkajate sõlmpunktiga rongijaamas.

Puhkus ongi ühe kuurordi lahutamatu osa. Kõik, mis sellega seotud, sobib hästi kuurortpiirkonna olemusega. Puhkus tähendab lõõgastust, meelelahutust ja piirkonna avastamist. Puhates on inimesed vastuvõtlikud positiivsetele emotsioonidele ja uutele kogemustele. Ja see on periood, mil igaühel on võimalik aeg seisma jätta ning kuhugi mitte kiirustada.

Teine oluline element kuurortpiirkonnas on vesi. Värska puhul on see lisaks maa-alusele mineraalveele ka suure veekogu lähedus. Veega seotud ettevõtlus ja tegevused kuuluvad kuurortpiirkonna eluviisi juurde – kalapüük, parvesaunad, järveäärsed puhkemajad, kala- ja veepeod on kuurordi lahutamatuteks kaaslasteks. Värska eripärana lisandub siia ka veetransport ehk võimalus liikuda piirkonna sees mööda vett. Ja seda mõnu tasub endale kindlasti lubada, sest lisaks mõnusale kümblemisele on vesi ka lihtsalt rahustav.

Samuti on kuurortpiirkonna osaks imeline loodus ja võimalus nautida seda matkarajal või hoopis korjates metsas kuurordikliimas küpsenud priskeid mustikaid ja lihavaid kukeseeni.

Raviressursina on küll enim tuntud Värska mineraalvesi ja ravimuda, kuid pisut laiemalt mõeldes tasub väärtustada ka pärimuslikke kümblemistraditsioone – sarnasellt leelole Unesco maailmapärandi nimistusse kantud suitsusauna – ja isegi kohalikke terviseradu ja spordivõimalusi.

Kui midagi eelnevast on lisaks asukohale mängus, siis võib kindlalt öelda, et tegu on kuurortpiirkonnale omase ja selle väärtusi kandva asjaga.

Kuurortpiirkonna eesmärgiks ongi kõiki neid väärtusi senisest enam rõhutada ja panna nii külalisi kui kohalikke neid rohkem märkama. Üks suuremaid kuurortpiirkonna sündmusi on regulaarselt toimuv Seto Kuningriik, mis jõuab paari aasta järel taas Värska piirkonda. Oluliseks mainesündmuseks on regulaarselt suvisel ajal toimuv Seto Folk ja Leelopäev, Seto Külävüü kostipäevad ja muud olulised rahvakalendri tähtpäevad, mida setod kogu hinge ja suure pühendumisega tähistavad.

Hea olemise koha tunne juurdub kuurordis täna rohkem kui kunagi varem, sest Värska – see on puhkus elu allikatel.

Nädalakava 8-14.04

    Esmaspäev 8.04 14.00 Jalutuskäik Pikalombi matkarajale. Koguneme administraatori juures. 16.00 SHINDO VENITUS- JA LÕÕGASTUSTUND võimlas kabinett 321. Eelregistreerimine ja tasumine administraatori juures, osalustasu

Read More »

Nädalakava 22-28.04

  Esmaspäev 22.04 14.00 Rahulik jalutuskäik Pikalombi matkarajale. Soovijatel koguneda administraatori juures, sobib ka lastele. 16.00 SHINDO VENITUS- JA LÕÕGASTUSTUND võimlas kabinett 321. Eelregistreerimine ja

Read More »

Nädalakava 29.04-5.05

  Esmaspäev 1.04 16.00 SHINDO VENITUS- JA LÕÕGASTUSTUND võimlas kabinett 321. Eelregistreerimine ja tasumine administraatori juures, osalustasu 10 eurot, kohtade arv piiratud.   Teisipäev 2.04

Read More »

Nädalakava 15-21.04

  Esmaspäev 15.04 14.00 Rahulik jalutuskäik Pikalombi matkarajale. Soovijatel koguneda administraatori juures, sobib ka lastele. 16.00 SHINDO VENITUS- JA LÕÕGASTUSTUND võimlas kabinett 321. Eelregistreerimine ja

Read More »
Värska kuurortravikeskuse sanatooriumi hotelli hoone keset metsa Värska lahe kaldal õhust pildistatuna.

NÄDALAKAVA 17 – 21.04

Esmaspäeval 17.04 16.00 SHINDO VENITUS- JA LÕÕGASTUSTUND võimlas kabinett 321. Eelregistreerimine ja tasumine administraatori juures, osalustasu 10 eurot, kohtade arv piiratud.   Teisipäeval 18.04 19.00

Read More »
Värska talumuuseumi väravad.

Nädalakava 20.-26.03

Esmaspäeval 20.03 14.00 RAHULIK JALUTUSKÄIK MATKARAJALE. Soovijatel koguneda administraatori juures. Sobib ka lastele, tasuta.16.00 SHINDO VENITUS- JA LÕÕGASTUSTUND võimlas kabinett 321. Eelregistreerimine ja tasumine administraatori

Read More »
Värska kuurort - sanatoorium ja laht lennukilt pildistatuna.

Puhkus elu allikatel

Suunurgad kerkivad justkui iseenesest. Kohe algab puhkus. See on täis tervendavat lõõgastust, konnade krooksumist, magusaid mustikaid, suus sulavat kamavahtu ja meesõira. Kuhu te ka ei vaataks, paistavad kõikjal männid, mille magus lõhn laseb hingata täiel rinnal.

Read More »
Scroll to Top