fbpx

Kokkuvõte ja konverentsi "Värska kuurort 50" materjalid

Suurele pildile klikkides avaneb konverentsi pildigalerii, esinejate sladidid leiab lingituna päevakava pealkirjade all

“Värska kuurort 50” konverents on Setomaa Kuurortaasta kulminatsiooniks. Soovisime konverentsiga esile tuua 50 aastat tagasi Värskale omistatud kuurortpiirkonna staatust ja sellega kaasnevaid hüvesid piirkonnale ning selle külastajatele laiemalt, ühtlasi tuua nähtavale kuurort- ja taastusravi temaatikat. Konverentsil on kokku 3 teemat - lisaks kuurort- ja taastusravile kõneleme ka kuurortpiirkondadest (Leedu ja Eesti) ja külalislahkuse-ettevõtluse tulevikust laiemalt.

Lühikokkuvõte konverentsist: Kuurort annab kohalikule leiba ning külalisele tervist

Ennetuse ning taastusravi osakaal Eesti meditsiini eelarves on liialt väike, tõdesid Värskas toimunud Setomaa Liidu ja Värska kuurortravikeskuse esindusliku rahvusvahelise konverentsi osalejad. Nii võiks kurortoloogiline taastusravi leida kindla koha ka Eestis Haigekassa poolt toetatud tervishoiuteenuste seas, sarnaselt Lätile ja Leedule.

"Kuurortravi on IV pensionisammas," võttis oma ettekande kokku PERH-i taastusravikliiniku juhataja Dr. Annelii Jürgenson. Jürgensoni sõnutsi võimaldab kurortoloogiline taastusravi paljudel juhtudel vältida kalleid meditsiinilisi operatsioone, nagu näiteks puusa- või põlveliigeste vahetused. Eestis on nende operatsioonide ootel tuhandeid inimesi, kellest mitmed loobuvad, kui saavad asjatundlikku abi liigeste funktsionaalsuse parandamiseks ilma kirurgilise sekkumiseta. Paraku haiglad selliste patsientidega ei tegele, kuna nende taastusraviosakonnad on niigi koormatud. Ja kuurortraviasutuses abi saamiseks peab kodanik kogu teenuse ise kinni maksma.

"Peagi kinnitamisele minevasse tervishoiuteenuste nimekirja muudatusi ilmselt ei tule", tõdes Haigekassa partnersuhete osakonna juht Marko Tähnas ettekandele järgnenud diskussioonis. Eesti perearstide liidu juht Dr. Le Vallikivi tõi seejuures välja, et mitmed kurortoloogilise taastusravi liigid, nagu näiteks füsioteraapia ja mudaravi, on juba praegu Haigekassa poolt tellitavate teenuste nimekirjas olemas, kuid nende rakendamine on üsna kitsalt piiratud ning haiglad ei osuta paljusid teisi kuurortraviasutustele omaseid teenuseid.

Ka Leedu kogemuse näitel vajab ennetuslik ning funktsionaalsust parandav kurortoloogiline taastusravi erilisi tingimusi, kinnitas Birštonase kuurortpiirkonna esindajana konverentsil ettekande teinud Rūta Kapačinskaite. Birštonase kurortoloogilise taastusravi kontseptsioon lähtub Sebastian Kneipp'i filosoofiast, mis ühendab vesi- ja liikumisravi, taimede tervistavad omadused tervisliku toitumise harmooniat taastava keskkonnaga. Kapačinskaite sõnul ongi harmoonia taastamine tänapäeval pingelise töö kõrvalt kõige keerulisem ning seetõttu ongi ärikeskustest eemal olevatel kuurortpiirkondadel oma kindel koht tervisedenduses, kuna kõige lihtsam on tavapärasest töörütmist välja lülitada just harjumuspärasest keskkonnast eemal.

Värska kuurortravikeskuse juhataja Vello Saare sõnul ongi kahetsusväärne, et Haigekassa ning Eesti tervishoiu juhid pole kuurortraviasutusi siiani võrdsete lepingupartneritena tunnustanud, kuigi Eesti spaaliitu kuuluvatel ettevõtetel on võimekus pakkuda kõrgel tasemel kurortoloogilist taastusravi, mis ei jää haiglate taastusraviosakondadele mitte millegi poolest alla.

Nii tegutsevad kuurortravi ettevõtted hetkel ennekõike terviseturismi pakkujatena ning on pandeemia tingimustes olnud piirangutest kõvasti mõjutatud sarnaselt kõigi teiste turismi- ja külalislahkuse ettevõtetega. "Praegu on Eesti sarnaselt suurtele turismimaadele samal stardijoonel ning meie edasine edu pandeemiajärgses maailmas sõltub sellest, kui kiiresti ja osavalt suudame oma potensiaali realiseerida," sõnas Tallink Grupi juhatuse liige Piret Mürk-Dubout oma ettekandes "Kas külalislahkuse ettevõtlusel on lootust?". Tema hinnangul tunneb suure läbilaskevõimega teenusepakkuja kõige enam puudust tõhusatest universaalsetest it-lahendustest, mis võimaldaksid pandeemia tingimustes jätkata tegevust ka piirangute korral.

EAS-i turismiarenduskeskuse juht Liina Maria Lepik kinnitas, et mitmed Eestit tutvustavad välisturgudele mõeldud kampaaniad on juba valmis ning ootavad õiget aega. Ettevõtluse ja tehnoloogia ministri Andres Sutti sõnutsi tuleb meil ka Soome valitsuse ettevaatlikkusest aru saada, kuna vastupidise olukorra puhul - kui Soome nakatumisnäitajad oleksid mitu korda kõrgemad - seisnuks ka Eesti riigijuhid keeruliste valikute ees piiriülese liikluse osas.

Kohalikul tasandil mängib turismipotentsiaali realiseerimises üsna palju rolli see, kuidas kohalik omavalitsus suudab oma kuurortpiirkonna taristut arendada. Haapsalu linnapea Urmas Suklese kinnitusel on turismiareng aidanud kaasa ka teenindussektori edenemisele. Setomaa vallavanema Raul Kudre sõnutsi tunnevad Värska kuurortravikeskuse külalised samas rõõmu nii väljaspool ettevõtet asuvatest matka- kui ka suusaradadest.

Tegu oli üle pika aja esimese tervise, turismi ja külalislahekuse ettevõtluse teemalise konverentsiga, kus ligi poolsada osalist kohtusid füüsiliselt samas ruumis. Konverntsil osavõtust oli vajalik vaktsineerimistunnistuse, äsjase läbipõdemise või kovid-negatiivse testi olemasolu. Konverentsi läbiviimist toetas Setomaa Programm.

Päevakava ja esinejad:

Kell 11-12.45

Avasõnad

I Kuidas kuurordi staatus aitab kohalikku arengut vedada?
Rūta Kapačinskaite - Birštonase kuurortpiirkonna turismiarenduskeskuse direktor (Leedu)

Paneel:
Urmas Sukles, Haapsalu linnapea
Raul Kudre, Setomaa vallavanem
Tiit Kask, kuurortpiirkonna kujunemise uurija

Kohalikul tasandil mängib turismipotentsiaali realiseerimises üsna palju rolli see, kuidas kohalik omavalitsus suudab oma kuurortpiirkonna taristut arendada. Haapsalu linnapea Urmas Suklese kinnitusel on turismiareng aidanud kaasa ka teenindussektori edenemisele. Setomaa vallavanema Raul Kudre sõnutsi tunnevad Värska kuurortravikeskuse külalised samas rõõmu nii väljaspool ettevõtet asuvatest matka- kui ka suusaradadest.
Ka Leedu kogemuse näitel vajab ennetuslik ning funktsionaalsust parandav kurortoloogiline taastusravi erilisi tingimusi, kinnitas Birštonase kuurortpiirkonna esindajana konverentsil ettekande teinud Rūta Kapačinskaite. Birštonase kurortoloogilise taastusravi kontseptsioon lähtub Sebastian Kneipp'i filosoofiast, mis ühendab vesi- ja liikumisravi, taimede tervistavad omadused tervisliku toitumise harmooniat taastava keskkonnaga. Kapačinskaite sõnul ongi harmoonia taastamine tänapäeval pingelise töö kõrvalt kõige keerulisem ning seetõttu ongi ärikeskustest eemal olevatel kuurortpiirkondadel oma kindel koht tervisedenduses, kuna kõige lihtsam on tavapärasest töörütmist välja lülitada just harjumuspärasest keskkonnast eemal.

Kohvipaus

Kell 13-14.30

II Millist rolli mängib kuurortravi Eesti tervishoiusüsteemis?
Dr. Annelii Jürgenson - PERH Taastusravikeskus juhataja

Paneel:
Marko Tähnas, Haigekassa
Dr. Le Vallikivi, Eesti Perearstide Seltsi juht
Vello Saar, Värska kuurortravikeskuse juhataja

"Kuurortravi on IV pensionisammas," võttis oma ettekande kokku PERH-i taastusravikliiniku juhataja Dr. Annelii Jürgenson. Jürgensoni sõnutsi võimaldab kurortoloogiline taastusravi paljudel juhtudel vältida kalleid meditsiinilisi operatsioone, nagu näiteks puusa- või põlveliigeste vahetused. Eestis on nende operatsioonide ootel tuhandeid inimesi, kellest mitmed loobuvad, kui saavad asjatundlikku abi liigeste funktsionaalsuse parandamiseks ilma kirurgilise sekkumiseta. Paraku haiglad selliste patsientidega ei tegele, kuna nende taastusraviosakonnad on niigi koormatud. Ja kuurortraviasutuses abi saamiseks peab kodanik kogu teenuse ise kinni maksma.
"Peagi kinnitamisele minevasse tervishoiuteenuste nimekirja muudatusi ilmselt ei tule", tõdes Haigekassa partnersuhete osakonna juht Marko Tähnas ettekandele järgnenud diskussioonis. Eesti perearstide liidu juht Dr. Le Vallikivi tõi seejuures välja, et mitmed kurortoloogilise taastusravi liigid, nagu näiteks füsioteraapia ja mudaravi, on juba praegu Haigekassa poolt tellitavate teenuste nimekirjas olemas, kuid nende rakendamine on üsna kitsalt piiratud ning haiglad ei osuta paljusid teisi kuurortraviasutustele omaseid teenuseid.
Värska kuurortravikeskuse juhataja Vello Saare sõnul ongi kahetsusväärne, et Haigekassa ning Eesti tervishoiu juhid pole kuurortraviasutusi siiani võrdsete lepingupartneritena tunnustanud, kuigi Eesti spaaliitu kuuluvatel ettevõtetel on võimekus pakkuda kõrgel tasemel kurortoloogilist taastusravi, mis ei jää haiglate taastusraviosakondadele mitte millegi poolest alla.

Lõuna buffet Lahe Restos

Kell 15.30-17.00

III Kas külalislahkuse ettevõtlusel on lootust?
Piret Mürk-Dubout - Tallinki juhatuse liige

Paneel:
Andres Sutt, EV väliskaubandus- ja infotehnoloogia minister
Liina Maria Lepik, EAS turismiarenduskeskuse direktor
Aigar Pindmaa, Lõuna-Eesti turismiettevõtja (Kubija hotell-loodusspaa)

Nii tegutsevad kuurortravi ettevõtted hetkel ennekõike terviseturismi pakkujatena ning on pandeemia tingimustes olnud piirangutest kõvasti mõjutatud sarnaselt kõigi teiste turismi- ja külalislahkuse ettevõtetega. "Praegu on Eesti sarnaselt suurtele turismimaadele samal stardijoonel ning meie edasine edu pandeemiajärgses maailmas sõltub sellest, kui kiiresti ja osavalt suudame oma potensiaali realiseerida," sõnas Tallink Grupi juhatuse liige Piret Mürk-Dubout oma ettekandes "Kas külalislahkuse ettevõtlusel on lootust?". Tema hinnangul tunneb suure läbilaskevõimega teenusepakkuja kõige enam puudust tõhusatest universaalsetest it-lahendustest, mis võimaldaksid pandeemia tingimustes jätkata tegevust ka piirangute korral.
EAS-i turismiarenduskeskuse juht Liina Maria Lepik kinnitas, et mitmed Eestit tutvustavad välisturgudele mõeldud kampaaniad on juba valmis ning ootavad õiget aega. Ettevõtluse ja tehnoloogia ministri Andres Sutti sõnutsi tuleb meil ka Soome valitsuse ettevaatlikkusest aru saada, kuna vastupidise olukorra puhul - kui Soome nakatumisnäitajad oleksid mitu korda kõrgemad - seisnuks ka Eesti riigijuhid keeruliste valikute ees piiriülese liikluse osas.

Konverentsi moderaator - Märt Treier.